teisipäev, 5. märts 2013

8. märts ehk naistepäev on kohe kätte jõudmas. 
Ehk oleks paslik siinkohal meelde tuletada, millest lilled kõnelevad või mida "läbi lillede" on võimalik öelda. Naised, vaadake - mida mehed teile seekord "ütlevad"!;-)
Roos - Ei ole olemas lille, mida oleks austatud ja tähistatud sama palju, kui roosi. Läbi ajaloo on roosid olnud armastuse ja lugupidamise sümboliks. Kuid iga roos tähendab ka oma. Näiteks roosa roos sümboliseerib sõprust, punane kirglikku armastust, valge puhtust ja kollane innukust.
Nelk - Nelk on maailma kõige populaarsem lill, kuna seda hinnatakse ja nauditakse. Nelke on mitmetes erinevates värvides ja tihtipeale sümboliseerivad nad külgetõmmet ja nõidust. Näiteks roosa nelgi kinkimine näitab tänulikkust ja valge nelk tähendab mälestust. Kollast nelki võib kinkida inimesele, kes on elurõõmus ja vallatu. Samas aga punane nelk tähendab hoopiski maitselagedust.
Gerbera - Oma suurte ja ilusate õite ja mitmevärvilisusega on gerberad muutunud rõõmsameelsuse väljendajateks. Kuigi traditsiooniline gerbera tähendus on ilu ja süütus.
Iiris - Vaid mõni vähene lill suudab vastanduda iirise ilule. Esindades usku, lootust, inspiratsiooni ja tarkust võib iirist kinkida väga erinevateks puhkudeks. Kuigi iirist tuntakse sinise lillena, võib seda kohata ka valgetes ja kollastes toonides.
Orhidee - Oma eksootilise väljanägemisega esindab orhidee haruldast ja õrna ilu. Kes otsivad lille, et teha sügavat muljet, on leidnud orhidee olevat selleks kõige sobilikum. Olgu ta siis poti- või lõikelill, ometi näitab orhidee oma kustumatut välimust.
Peruu liilia - Kuigi Peruu liiliad on väiksemad, kui tavalised liiliad, on neil ometi omad iseloomulikud jooned. Kui otsid lille, mis tähendaks sõprust ja andumust, on Peruu liilia just õige valik.
Päevalill - Oma kollaste säravate kroonlehtedega ei sümboliseeri päevalill mitte ainult päikest vaid nad on ka jäägitu jumaldamise tähenduseks. Päevalill tähendab soojust ja neid peetakse ka kestvuse märgiks.
Tulp - Tulbid edastavad graatsiat ja elegantsust, kus iganes neid ka ei demonstreeritaks. Tulpe tuntakse maailmas kui kultiveerituse ja harituse lille. Samas nagu roosilgi tähendab ka tulbil iga värv oma. Roosa tulp näitab hoolitsust, punane on armastuse avaldamiseks, valge tähendab andestust ja kollane näitab lootusetult armumist.
Nartsiss Juba lille nimi vihjab, et selle kinkimine ei ole tingimata kompliment. Nartsissid tähendavad edevust ja isekust ning nende kinkimine on vihjeks, et lillesaaja tuleks maa peale tagasi.

Kunagi oli ühe õie kinkimisel väga oluline, mis lille ja mis värviga on tegu. Kahe ühesuguse õie kinkimine oli kõige ohutum ja vääritimõistmist välistav kink ja tähendas: “Rõõm sind näha.” 
Kolme ühesuguse õiega külla minna olnuks ohtlik, sest sellesse kimpu oleks tolle aja märkidena peidetud sõnum “tahaksin olla sinuga kahekesi”. Seega vihje võimalikule intiimsusele või etteteatatud võrgutamiskavatsus. 
Neli õit tähendasid lugupidamist ja austust, eriti vanema, lugupeetava ja respekteeritava vastu. Nagu arv viis ise on läbi paljude kultuuride tähendanud salapäraseid ja vastupandamatuid jõudusid, reedab viie õie kinkimine kinkija armastust. 
Kuue õiega tähistati usku ja lootust – usku paranemisse, lootust suhete paranemisele. Juba Rooma aegadest peale on noormehed, seitse õit näpus, kosja läinud ja oma kallima kätt palunud. Kui neiu need seitse lille vastu võttis, oli asi sõnadetagi selge. Seda keelduvad lillemüüjad uskumast, kuid just sellest on alguse saanud pruudikimp. Praegu paraku ei telli pruudikimpe mitte peigmehed, et seda oma pruudile kinkida, vaid neiud ise – kui oma tualeti osa – ja lillede arvu selles õhutavad osavad ärimehed aina tagant, vihjates armastuse suurusele. 
Kaheksa õiega kinnitati truudust, kaheksa õiega mindi vastu reisilt tulnud kallimale ja abikaasale või otsiti lepitust näotus armukadedustülis. 
Üheksa õiega kinnitati sõprust näiteks mehe ja abielus oleva naise vahel: “Ma tean sõpruse kohustusi ja piire, ära väldi mind.” 
Kümne õiega kinnitati oma orjameelsust või valmisolekut kõigeks, tol ajal siis kodunt või abielust põgenemiseks. 
Üheteistkümne lilleõiega vastati oma südant pakkuvale noormehele viisakalt “Mina pidasin seni ja saan edaspidigi pidada meie suhet mitte armastuseks, vaid sõpruseks.” 
Kaheteistkümne õie kinkimisega välditi piinlikke hingekraapimise jutte teemal “Mis meie vahel on juhtunud?”. Läbi sellise suure kimbu öeldi: “Ma näen ja tunnen, et midagi on viltu minemas, püüame sellest rääkimata asju paremaks muuta.” 
Kolmteist õit on “kuradi kink” ja sellega öeldi välja, et ”ma ei hooli sinust karvavõrdki, aga ma pean sulle lilli kinkima”. Nii et lühike sõnapaar “igavene jobu” oleks lillede keeles päris ports raha. 
Neljateist õit saades ütlesid lilled, et kinkija on meeleheitel ja võib teha lollusi, näiteks “tulen sinu mehelt sinu kätt paluma”. 
Viieteistkümne õiega tuldi oma vana kallima pulma ja öeldi lillede keeles “olen sulle tänulik selle eest, mis oli, aga nüüd jääme jumalaga”.                           /info pärineb internetist/

Kommentaare ei ole: