Esmaspäev, 10. märts 2014

KEELEST
Ralf Parve
  

Nii tihti mõttest kõrgemale
tölp sõna äkki rakatab
ja sugeneb maailma vale,
mis hulle hulki nakatab
või laob kui sallimatult pime
ja vaibumatu vihavaen,
mil pole emakeelset nime,
mis nagu häiriv tõlkelaen
end visalt käibefraasiks poetab
ja selget tõde hajutab,
ükskõiksust sõnapruuki soetab
ja mõistust looka vajutab,
et känguks ütlemise mõnu,
tark rahvakeele toekus kaoks
ja üksnes tühje olmesõnu
jääks üle tarbimise jaoks.

Kommentaare ei ole: