X NUKITSA KONKURSS

NUKITS KUTSUB VALIMA
On kätte jõudnud aeg möödunud kahe aasta parima eesti lastekirjaniku ja lasteraamatuillustraatori väljaselgitamiseks.
Vaatluse all on 2008. ja 2009. a. ilmunud raamatud – 179 esma-trükki 112 eesti kirjanikult ja 123 eesti kunstniku pildid 234 raamatule.
Hääletama on oodatud kõik kuni 16-aastased lapsed ja noored kuni veebruarikuu lõpuni.

Mis on Nukitsa konkurss
Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse poolt korraldatav lugejaküsitlus, kus kahe viimase aasta lastekirjanduse saaki hindavad lapsed ise. Valitakse hea ja ilus eesti lasteraamat.
Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus alates 1992. aastast, kui eesti lastekirjanduses valitses üldine mõõn. Praegune eesti lastekirjanduse üldpilt seevastu on rikkalik ja kirev. Tänavune on ka juubeliaasta. Konkurss on nimetatud kirjanik Oskar Lutsu populaarse raamatutegelase, uudishimuliku Nukitsamehe järgi.
Laste hinnanguid kogutakse terves Eestis peamiselt raamatukogude abiga. Ka täiskasvanud lasteraamatusõbrad saavad oma arvamust avaldada, kuid hääletavad väljaspool põhikonkurssi.
Konkursi võitjad tehakse tavaliselt teatavaks pidulikul lõppüritusel rahvusvahelise lasteraamatupäeva, 2. aprilli paiku. Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja lemmikkunstnik – saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, tänu Kultuurkapitalile kuulub kolmele edukamale, hinnatumale kirjanikule ja kunstnikule ka rahaline preemia. Traditsiooni kohaselt kutsututakse konkursi lõpetamisele 70 hääletuses osalenud last, kes valitakse välja loosi teel.
TULGE VAATAMA JA VALIMA!

HÄID JÕULE!

HÄID JÕULE

NING PALJU HUVITAVAID RAAMATUID SAABUVAL LUGEMISAASTAL!

Lugemisaasta 2010

Lugemisaasta on 2010. aastal toimuv teema-aasta sarnaselt praegu kestva muuseumiaastaga ja 2012. aastal algava filmiaastaga. Lugemisaasta algab 1. jaanuaril 2010, eelüritustena on juba korraldatud raamatuvahetusi, seminare ja ümarlaudu.

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest – raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi. Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta. Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe-ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud. Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.

Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.

http://lugemisaasta.blogspot.com/

KULDRAAMATUKOGU

Panime oma raamatukokku välja valiku Eesti elu enim mõjutanud raamatutest.

Eestlaste kuldraamatukogu on koostatud president Lennart Meri initsiatiivil kokku kutsutud õpetatud nõukogu valiku ja rahvaküsitluse tulemuste põhjal Eesti Raamatu Aastal 2001 ning sisaldab 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatut (eesti algupärand ja tõlkekirjandus).

Külas oli Ene Sepp

4. novembril toimus raamatukogus kohtumine noorsooromaani „Medaljon“ autori Ene Sepaga. Ei juhtu iga päev muinasjutulisi lugusid, et noor inimene saab hakkama mahuka romaaniga, mida hinnatakse kõrgelt ja see avaldatakse! Kuni esineja rääkis raamatu valmimisloost, tegelaskujudest, oma hetke tegemistest ning kaugematest plaanidest, vastas paljudele küsimustele, anti käest kätte vihikutesse kirjutatud käsikirja, mida huviga sirviti. Tore, kui noorel on palju mitmekülgseid huvisid ja ikka jätkub aega kirjutada. Meeldis, et esinejal on oma arvamus, ta julgeb oma seisukohad välja öelda. Noorteromaan on üks keeruline žanr, alati valitseb oht „üle“ või noored hoopis kuidagi lihtsaks kirjutada. Ene arvas, et noorel endal on eakaaslaste kujutamine tõepärasem kui vanematel, kuna nad on olukordade, olemasolevate probleemide ja tekkivate sündmustega enam kursis, seega näevad asju seestpoolt. Neile, kel isekirjutamise kihk, soovitas külaline hästi palju lugeda väga erinevaid raamatuid, uudishimulik olla ja kõiki asju põhjalikult uurida.

Raamatukogupäevad on selleks korraks lõppenud

Raamatukogupäevade raames toimus 27. oktoobril Kehtna Klubis raamatukogu ettevõtmisel "Õhtu luulega". Kirjandustuuri „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes“ raames jõudsid Kehtnasse noored kirjutajad Tuuli Taul, Robert Randma, Urmo Mets ja Kaarel B.Väljamäe kirjandusrühmitusest "Purpurmust Org".

Organisatsioon ühendab tänaseks ca 20 liiget, kes suuremale avalikkusele ei ole väga tuntud. Need noored peavad tähtsaks kontakti oma lugejaga ega tähtsusta iseennast. Samas võisid kohaletulnud tõdeda, et esinejad tõid end oma vahetu ja vaba esinemisega tõepoolest kuulajale lähemale. Miks nad kirjutavad just nii, nagu kirjutavad, sellestki oli jutt. Väärtuste skaalas seavad kõik esinejad esimesele kohale armastuse.

20.-30. oktoober - raamatukogupäevad

20.-30. oktoobril on traditsiooniliselt raamatukogupäevad

Nende päevade sisse jääb mitu raamatute ja infoteabega seotud tähtpäeva:

20. oktoober - ettelugemispäev

23. oktoober - Eesti raamatu päev

25. oktoober - infokirjaoskuse päev

27. oktoober - rahvusvaheline kooliraamatukogude päev

RAHVAS ALGAB RAAMATUST
ja asub teele tulevikku. Kirjapandud kogemused liituvad ühiseks mäluks, mis valgustab sihte ja suunab valikuid. Raamatukogud on määratud kogutud teadmisi hoidma ning oleviku kaudu tulevikule ulatama. Mälu hõõgniit on väärtuslik ja habras. Palju rahvaid on selle katkedes vajunud tagasi aegade hämarusse ekslema ja uut algust otsima. Ka tänavuste raamatukogupäevade juhtmõtte autor Hando Runnel hoiatab meid tulutahtsi ja tõteldes tehtud tuleviku eest.
Raamatukogupäevad on aeg, mil liidame taas hääled, et raamatukogud kuuldavaks ja nähtavaks teha. Eriliste ettevõtmistega tõstame esile meie poolt pakutavate võimaluste paljusust. Niihästi väikestel maaraamatukogudel kui ka suurtel teadusraamatukogudel on täita asendamatu roll rahva mälu hoidmise ja edasiandmise missioonis.
/Väljavõte Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kodulehelt/

Valla raamatukoguhoidjad tervitavad oma lugejaid , tänavad ettevõtmistega kaasatulejaid ja sündmustel osalejaid. Soovime kõigile mõnusaid hetki hea ja targa raamatuga, palju uusi ja häid abimehi teadmiste saamisel, huvitavaid kaaslasi uusi lugusid rääkima!

RAAMATUKOGU ON RAAMATU KODU
Leelo Tungal

Raaamatukogu
on raamatu kodu –
seal ta on rahul,
kui tolmu ei kogu,
kui teda loetakse
rõõmuga taas ja
voodisse võetakse
vahel ehk kaasa…
Raamat tee lahti
ja lehitse lehti –
tead, et nad puudest
ja mõtetest tehti?
Tähed ja numbrid ja
punktid ja komad –
kunagi olid nad
teab kelle omad!
Keegi neid sõnu ja
tarkusi kogus –
nüüd nad on hoiul siin
raaamatukogus!
Raamat löö lahti,
kui veidi saad mahti –
terve suur maailm
on sinu ees laht!