Seekordsete raamatukogupäevade raames kutsusime Kehtna Põhikooli perele külla kirjanik Aidi Valliku. Külalist tervitati laulu ja luulega. Lastekirjanik kohtus nii väiksemate lastega kui keskastme õpilastega, pajatades oma perest, kirjutamisest, töödest-tegemistest televisioonis ning tutvustas oma mitmeid raamatuid, mida ta on kirjutanud nii lastele kui ka noortele.
esmaspäev, 19. november 2012
pühapäev, 21. oktoober 2012
RAAMATUKOGUPÄEVAD 20.-30. oktoober 2012
20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade „Kohtume raamatukogus“
eesmärk on avada raamatukogude uksed tavapärasest veelgi enam, viia
lugejad kokku lemmikkirjanikuga ning näidata kaasaegse raamatukogu
mitmekülgseid võimalusi.
20. oktoober on traditsiooniliselt ettelugemispäev, mis Lastekirjanduse
Keskuse eestvõtmisel on pühendatud Aino Pervikule. Põnevaid ettelugemisi
toimub nii lasteaedades, koolides, raamatukogudes kui hooldekodudes.
23. oktoober on Eesti raamatu päev. Erinevate üritustega
tähistatakse muuhulgas ka Karl Ristikivi 100. sünniaastapäeva. Üle Eesti
toimub rohkem kui 60 kohtumist kirjanikega, koostatakse rohkem kui 300
näitust, toimub 30 kirjanduse tundmise viktoriini ja palju muudki
huviväärset.
25. oktoober on infokirjaoskuse päev, kus tehakse tutvust e-riigi ja
e-raamatukoguga. Toimuvad koolitused ja õpitoad. Vestlusringides
vaagitakse paber- ja e-raamatute üle.
Raamatukogupäevade üritused raamatukogudes vt. siit kolmapäev, 12. september 2012
esmaspäev, 9. juuli 2012
ARVUTIJOONISTUSTE NÄITUS

Kehtna raamatukokku saabus rändnäitus ELURIKKUS ehk EENet ja TTÜ Geoloogia Instituudi arvutijoonistuste võistluse 2010 valitud pildid.
Riigiasutus Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) korraldas 2010. aastal koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudiga arvutijoonistuste võistluse "Elurikkus":http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/2010.html
Võistlus oli pühendatud ÜRO rahvusvahelisele elurikkuse aastale; osales 4435 pilti ja autoreid oli 195 koolist.
Võidupiltidest koosnev näitus on seni rännanud mööda Eestit järgmistes kohtades:
TLÜ Akadeemilise Raamatukogu kojulaenutussaalis
Orissaare Gümnaasiumis
Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis
Keskkonnaministeeriumis
Tartu Lastekunstikoolis
Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis
Tallinna Keskraamatukogu trepigaleriis
Tallinnas Toompea lossis
Näitus saab vaadata kuni juulikuu lõpuni.
teisipäev, 5. juuni 2012
TEADE
Info, et Kehtna raamatukogu veedab suve kolides, on ennatlik ja eksitav. Suve teisel poolel läheb majandus- ja tehnoloogiakooli (MTK) peahoone remonti, kuid tänaseks (juuni algus) on selgunud, et raamatukogu saab majas tööd jätkata.
Lahtiolekuajad – tööpäeviti kl 11-19 ei muutu. Seoses remonditöödega võib kohati töö olla häiritud, selle kohta saab täiendavat infot kohapeal, raamatukogu veebilehelt http://www.kehtna.lib.ee/ või telefonil 4875 336. Raamatukogu töötajad soovivad kõigile ilusaid suvelugemisi, -kogemusi ja -mälestusi!




Lahtiolekuajad – tööpäeviti kl 11-19 ei muutu. Seoses remonditöödega võib kohati töö olla häiritud, selle kohta saab täiendavat infot kohapeal, raamatukogu veebilehelt http://www.kehtna.lib.ee/ või telefonil 4875 336. Raamatukogu töötajad soovivad kõigile ilusaid suvelugemisi, -kogemusi ja -mälestusi!





neljapäev, 31. mai 2012

Sageli kerkib küsimus, mis rolli me elus kirjandus õieti mängib. Vastusevariante on mitmeid, kuid üks on selgemast selgem. Inimene on looline olend. See tähendab, et inimesel on raske, sageli lausa võimatu elada ilma lugudeta. David Mitchell kirjutab oma romaanis „Varikirjas“: „Inimeste maailm koosneb lugudest, mitte inimestest. Inimesed, kelle lugu enda jutustamiseks välja valib, ei ole milleski süüdi“. Nii et kui üks Mitchelli tegelane arvab, et „turudemokraatia päevil ei ole lugudele enam kohta“, siis ta eksib juba seetõttu, et tema enda lause on üks väike, kuigi tõsine lugu. Juba elu mõttest juurdlemine viitab igatsusele otsida ja leida elust lugu. Selles mõttes polegi tähtis, milline on vastus küsimusele elu mõttest, sest vajadus sellise küsimuse järele on ise loo jaatus ja algus. Miski meis sunnib juhtunud, juhtuvaid ja juhtuma hakkavaid asju jutustama ja nii see elulugu tekibki.
Kirjandus aga polegi midagi muud, kui üks viis lugusid jutustada. Tõsi, tavapärasest keerulisem ja viimistletum viis. Kirjandus ei piirdu lugude jutustamisega, vaid annab ka mõista, kuidas lugusid ülepea jagada, kuidas neid võib ehitada nii tahudes kui nikerdades, neisse võib peitu pugeda, liita neid teiste lugudega, lugusid võib rajada vundamendile või lasta neil silmapiiri taha hõljuda, suruda neid kokku või panna nad plahvatama, lood võivad kulgeda sirge maanteena või eksitada lagedeta labürintides. Õigupoolest on lugudega sama saladuslik ja mõistetamatu lugu nagu inimestegagi – nad kõik sarnanevad üksteisega, aga igaüks neist on samas kordumatu. Seetõttu ei lõppegi lood maailmast otsa ja neid sünnib üha juurde. Heade lugude lohutus seisneb aga selles, et nende elu kandub inimeselt inimesele. Mistõttu on lugudes lihtsalt kübe rohkem surematust.
Jan Kaus, festivali toimkonna liige
Rohkem infot kirjandusfestivali kohta vaata: http://headread.ee/
kolmapäev, 9. mai 2012
Tellimine:
Postitused (Atom)