Detsember

Eha Valge

Nüüd lumepilvedesse

loojang vajub

ei ole vahet

päeval ega ööl

ja lobjakas ja

pikad vihmasajud:

need aastalõpu

viimsed meistritööd.

Pilk eksleb

hingesoppe pidi

ja silme ees on

läinu panoraam:

on omajagu

samme tehtud tagurpidi

nii mõnes asjaski

on muutund arusaam.

Kui tasakaalus

üldse olid kaalud?

Mis trikke vahel tegi

heitlik meel?

Kes ära kadus ja kes

ikka kõndis

me kõrval pisut

konarlikul teel.

See aastalõpu

kerge raskus

ja unistus,

mis ootab ees…

Ei saa ju öelda

nagu kõigel oleks

minna lastud,

ei saa ju öelda

nagu ainult

umbes olnuks teed.

Ja tuleb uus

ja valikuid on jälle sadu,

kui oskaks hinnata,

kui süda teaks…

Üks selge vaid,

et keset kasvamist

ja kadu

me hingesädet

elus hoidma peaks.

Jõulunäitus

Aidi Vallik

Seekordsete raamatukogupäevade raames kutsusime Kehtna Põhikooli perele külla kirjanik Aidi Valliku. Külalist tervitati laulu ja luulega. Lastekirjanik kohtus nii väiksemate lastega kui keskastme õpilastega, pajatades oma perest, kirjutamisest, töödest-tegemistest televisioonis ning tutvustas oma mitmeid raamatuid, mida ta on kirjutanud nii lastele kui ka noortele.

RAAMATUKOGUPÄEVAD 20.-30. oktoober 2012

20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade „Kohtume raamatukogus“ eesmärk on avada raamatukogude uksed tavapärasest veelgi enam, viia lugejad kokku lemmikkirjanikuga ning näidata kaasaegse raamatukogu mitmekülgseid võimalusi.

20. oktoober on traditsiooniliselt ettelugemispäev, mis Lastekirjanduse Keskuse eestvõtmisel on pühendatud Aino Pervikule. Põnevaid ettelugemisi toimub nii lasteaedades, koolides, raamatukogudes kui hooldekodudes.

23. oktoober on Eesti raamatu päev. Erinevate üritustega tähistatakse muuhulgas ka Karl Ristikivi 100. sünniaastapäeva. Üle Eesti toimub rohkem kui 60 kohtumist kirjanikega, koostatakse rohkem kui 300 näitust, toimub 30 kirjanduse tundmise viktoriini ja palju muudki huviväärset.

25. oktoober on infokirjaoskuse päev, kus tehakse tutvust e-riigi ja e-raamatukoguga. Toimuvad koolitused ja õpitoad. Vestlusringides vaagitakse paber- ja e-raamatute üle.

Raamatukogupäevade üritused raamatukogudes vt. siit 

TÕN 12.-19. oktoober 2012

Rohkem informatsiooni täiskasvanud õppija nädala kohta leiate SIIT

ARVUTIJOONISTUSTE NÄITUS

Kehtna raamatukokku saabus rändnäitus ELURIKKUS ehk EENet ja TTÜ Geoloogia Instituudi arvutijoonistuste võistluse 2010 valitud pildid.

Riigiasutus Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) korraldas 2010. aastal koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudiga arvutijoonistuste võistluse "Elurikkus":http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/2010.html

Võistlus oli pühendatud ÜRO rahvusvahelisele elurikkuse aastale; osales 4435 pilti ja autoreid oli 195 koolist.

Võidupiltidest koosnev näitus on seni rännanud mööda Eestit järgmistes kohtades:

TLÜ Akadeemilise Raamatukogu kojulaenutussaalis

Orissaare Gümnaasiumis

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis

Keskkonnaministeeriumis

Tartu Lastekunstikoolis

Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis

Tallinna Keskraamatukogu trepigaleriis

Tallinnas Toompea lossis

Näitus saab vaadata kuni juulikuu lõpuni.

TEADE

Info, et Kehtna raamatukogu veedab suve kolides, on ennatlik ja eksitav. Suve teisel poolel läheb majandus- ja tehnoloogiakooli (MTK) peahoone remonti, kuid tänaseks (juuni algus) on selgunud, et raamatukogu saab majas tööd jätkata.
Lahtiolekuajad – tööpäeviti kl 11-19 ei muutu. Seoses remonditöödega võib kohati töö olla häiritud, selle kohta saab täiendavat infot kohapeal, raamatukogu veebilehelt http://www.kehtna.lib.ee/ või telefonil 4875 336. Raamatukogu töötajad soovivad kõigile ilusaid suvelugemisi, -kogemusi ja -mälestusi!

HeadRead – lood ja inimesed
Sageli kerkib küsimus, mis rolli me elus kirjandus õieti mängib. Vastusevariante on mitmeid, kuid üks on selgemast selgem. Inimene on looline olend. See tähendab, et inimesel on raske, sageli lausa võimatu elada ilma lugudeta. David Mitchell kirjutab oma romaanis „Varikirjas“: „Inimeste maailm koosneb lugudest, mitte inimestest. Inimesed, kelle lugu enda jutustamiseks välja valib, ei ole milleski süüdi“. Nii et kui üks Mitchelli tegelane arvab, et „turudemokraatia päevil ei ole lugudele enam kohta“, siis ta eksib juba seetõttu, et tema enda lause on üks väike, kuigi tõsine lugu. Juba elu mõttest juurdlemine viitab igatsusele otsida ja leida elust lugu. Selles mõttes polegi tähtis, milline on vastus küsimusele elu mõttest, sest vajadus sellise küsimuse järele on ise loo jaatus ja algus. Miski meis sunnib juhtunud, juhtuvaid ja juhtuma hakkavaid asju jutustama ja nii see elulugu tekibki.
Kirjandus aga polegi midagi muud, kui üks viis lugusid jutustada. Tõsi, tavapärasest keerulisem ja viimistletum viis. Kirjandus ei piirdu lugude jutustamisega, vaid annab ka mõista, kuidas lugusid ülepea jagada, kuidas neid võib ehitada nii tahudes kui nikerdades, neisse võib peitu pugeda, liita neid teiste lugudega, lugusid võib rajada vundamendile või lasta neil silmapiiri taha hõljuda, suruda neid kokku või panna nad plahvatama, lood võivad kulgeda sirge maanteena või eksitada lagedeta labürintides. Õigupoolest on lugudega sama saladuslik ja mõistetamatu lugu nagu inimestegagi – nad kõik sarnanevad üksteisega, aga igaüks neist on samas kordumatu. Seetõttu ei lõppegi lood maailmast otsa ja neid sünnib üha juurde. Heade lugude lohutus seisneb aga selles, et nende elu kandub inimeselt inimesele. Mistõttu on lugudes lihtsalt kübe rohkem surematust.

Jan Kaus, festivali toimkonna liige

Rohkem infot kirjandusfestivali kohta vaata: http://headread.ee/

KERAAMIKANÄITUS

Keraamika Kehtna Kunstide koolis
Kehnta raamatukokku on jõudnud rändnäitus Kehtna Kunstide kooli keraamikakursuslaste töödest. Nende autorid on vanuses 5-st kuni 75-ni. Juhendajateks on Saima Randjärv, Helle Kruus ja Anu Riisenberg.

Raamatu ja roosi päeva tähistamine

Kehtna valla IX kirjanduspäevad lõpetas 27. aprillil Kehtna raamatukogus peetud raamatu ja roosi päev. Külla olid palutud nii praegused kui ka endised raamatukogutöötajad ning ka kultuuritöötajad klubidest ja seltsimajadest. Teemaks oli pärimus. Esinejad olid seekord kaks "omakandi meest". Jüri Metssalu rääkis õpingutest-õpetamisest, oma töödest ja tegemistest ning Ragnar Toompuu esitas sekka vahvaid laule ja pillilugusid. Aitäh kõigile osalejatele!

 23. aprill - raamatu ja roosi päev

Kohtumine Indrek Harglaga

Seekordsete kirjanduspäevade üheks külaliseks oli Indrek Hargla (kodanikunimi Indrek Sootak). Ta on üks tuntum ja viljakam ulmekirjanik ning ajalooliste kriminaalromaanide autor, keda on pärjatud mitmete auhindade ja kultuuripreemiatega.

Külaline pajatas oma raamatute saamislugudest, mõtiskles kirjanduse, kirjanduskriitika ning elu üle. Seoses uue põnevusseriaali teleekraanile tulekuga rääkis Hargla stsenaristi tööst nii teles kui filmimaailmas. Kohtumisõhtule tulnud said oma arvukatele küsimustele sisukad vastused. Täname siinkohal nii külla tulnud kirjanikku kui ka kõiki huvilisi, kes kohtumisel osalesid.

TULEMAS ON KEHTNA VALLA IX KIRJANDUSPÄEVAD

16.-23. aprill 2012
16. aprill Piret Päär ja Cätlin Jaago Eidapere ja Valtu koolides

17. aprill kell 18:00 Kohtumisõhtu Indrek Harglaga Kehtna klubis

18. aprill kell 16:00 Lelle lugemisteater ja Margus Mikomägi Valtu Rahvaraamatukogus

Raamatu ja roosi päev Kehtna Rahvaraamatukogus (kutsetega)

Jooksvalt:
Kirjanduslik infootsing 6.-9. klassile
Kirjanduslik infootsing täiskasvanutele raamatukogudes
Fotonäitus „Lugemise lummuses“ Kehtna Rahvaraamatukogus
Palju sündmusi koolides, info kohapeal

Tulge kursusele!

KURSUS
Lugude vestmine – väärtushinnangute emakeel
Kehtna raamatukogus, Raplamaal

04. aprillil 2012 kell 10 - 15

Eesmärk ja sisu:
Tutvustame jutuvestmistraditsiooni.
Räägime omapärimuse tähtsusest väärtushinnangute kujunemisel ja emakeele väärtustamisest nii kõne kui inimese maailmapildi kujunemisel.
Tutvustame eesti rahvajutte.

Kursust juhendab Piret Päär: “Inimene lõimub oma kultuuri emakeele kaudu. See loob arusaamise, kes ja mis on tema ümber selles maailmas, kus inimene elama hakkab. Parim viis selle kõige lahtirääkimiseks on lood ja jutud - isiklikud, pärimuslikud, rahva- ja muinasjutudki. Lugu on selleks emakeeleks, mis aitab inimesel luua eluks vajaliku väärtussüsteemi. Lugusid vestavad aga kõige esimesena lapsele ikka täiskasvanud. Selleks, et täiskasvanud taas hakkaksid lugusid märkama, jutustama ja kuulama, on vaja luua selliseid olukordi, kus nad saaksid häid jutuvestmise kogemusi. Loodame, et sel kohtumiselgi neid hetki saab olema.“

Ootame raamatukogutöötajad, lasteaiatöötajad, kogukonna eestvedajad ja inimesi, kes hoolivad oma kogukonnast ja usuvad, et lood võivad aidata meil aru saada paremini endast ja sellest, mis meie ümber.

Kursust korraldab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus koostöös Kehtna raamatukoguga ja selle läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Kursus on tasuta. Lõunasööki ja/või kohvi võimalus osta MTK sööklast.

Kursuse kestus 6 ak tundi. Soovi korral võimalus saada kursusel osalemise kohta tõend.

Palume huvilistel registreeruda Kehtna raamatukogu telefonil 48 75336

või meili teel kehtna.raamatukogu@kehtna.ee

Nukitsa konkurss lõppenud

Selleks korraks on XI Nukitsa konkurss lõppenud. Ka meie raamatukogus oli suur väljapanek konkursil osalevatest raamatutest. Oleksime oodanud aktiivsemat osavõttu, just põhikooli õpilaste poolt. Siinkohal täname neid lapsi, kes andsid oma hääle, aitamaks välja selgitada kahe viimase aasta eesti parim lastekirjanik ning parim lasteraamatuillustraator - aitäh teile!

Järgnevalt tulemused meie raamatukogus:
KIRJANIKE seast sai kõige rohkem hääli (3) ILMAR TOMUSK

raamatuga "Volli vanad vigurid"

Enim hääli (4) KUNSTNIKE seast sai RUUDU REMMELGAS

illustratsioonide eest raamatus "Noored öökullid"

Savitööde näitus

Autoriks on Aile Vaher ning tööd on valminud Kehtna Kunstide Kooli saviringis.

NÄITUS "KARUD JA DOOMINOD"

Esimesteks näitusekülastajateks olid Lepatriinu rühma lapsed Kehtna Lasteaiast "Siller".

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili III kursuse käsitööringi spetsialiseerumise mooduli üliõpilastel valmisid 2010.-2011. aasta kevadsemestril paikkondlikud mängukarud ja mustridoominod.
Karud on valminud rahvusliku tekstiili õppejõu Riina Tombergi juhendamisel eesmärgiga tutvustada läbi mängulooma ühele Eesti paikkonnale iseloomulikku käsitöö tehnikat või ühe kihelkonna rõivastuse kõnekamaid detaile. Seega on need karud justkui moekarud, kes läbi rõivastuse või pealetikitud mustritega pajatavad käsitöö lugusid ning demonstreerivad mustrite- ja värvikompositsioone.
Rahvuslikust ornamentikast lähtuva doominomängu juhendaja oli üldkompositsiooni õppejõu Mare Hunt. Ülesandest lähtuvalt said doominoklotsid lahendatud tekstiilis, kus doominoklotside täppe asendasid näiteks riietuste juures kasutatavate kinnitid või rahvakunstis levinud motiivid.