rõngassabasid, ratasninasid, ruigameid, kärssninasid,
kõversabasid ja lontkõrvu
Maie Säde erakogust.
Kui Kehtnas elav Maie Säde kaheksa aastat tagasi lõpetas
koduses majapidamises sigade kasvatamise, tõi sugulane talle kingituseks mängupõssa
soovitusega hakata neid koguma. Sõna levis ja mängupõrsaid hakkasid naisele
kinkima ka sõbrad ja tuttavad. „Mõned ostsin ise ka,“ ütles põssade koguja.
Nii on erinevas suuruse ja kujuga põrsaid kogunenud väga suur hulk, majas
neile lausa oma tuba. Täpset arvu Maie ei tea, sest pole neid üle lugenud. Raamatukogus oleval näitusel saab näha ligi sada eriilmelist notsut, nende
hulgas ka põssa, millest kõik alguse sai. See on naisele siiani kuidagi
eriliselt armas.
Kui nüüd kellelgi tekib tahtmine Maiele mängupõrsaid juurde
tuua, siis ta võtab kõik rõõmuga vastu. „Kel seisavad mängupõssad kodus ja ta
ei tea, mida nendega teha, võib mulle tuua. Mul on toas põssadele ruumi veel
küllaga,“ lausus Maie Säde.
Kehtna Raamatukogus saab Maie Säde põssade kogule pilgu
peale heita veebruarikuu lõpuni. „Käin seda vahepeal ka täiendamas ja
vahetamas, et ikka huvitav vaadata oleks,“ lubas ta.
Markus
Tõnisson on Raplamaalt pärit graafiline disainer ja
maalikunstnik. Leopold Tederi, samuti Raplamaal tegutsenud maalikunstniku
lapselaps.
Tema enda sõnul on maalimine talle rohkem teraapiline aja maha võtmine, mõnus
meditatiivne tegevus, mis "aitab eemalduda ümbritsevast jamast".
Markus tööd on väljas olnud Rapla Kaasaegse Kunsti
Keskuses, näitusel "Üle põlve 2" 2013. aastal ja näitusel
"Vaikelud" Rapla Kultuurikeskuse Rütmani Galeriis 2020. aastal.
~ x )( x ~
Aastaid
matemaatikaõpetajana töötava Vahur Salomi õlleanumate kogumise hobi sai alguse
ühest nõukogude ajast alles jäänu
õllekannust. Sellel olid ilusasti kaks karu peal ja nii ei tihanud ta seda
kuidagi ära visata. Kui tegi sõpradega
esimese välisreisi ostis sellele Ungarist seltsiliseks teise õllekannu ja järgmise tõi juba
välisreisilt Iirimaalt. „Nii hakkas neid tasapisi tulema, tõid sõbrad
kingitusena oma reisidelt ja ise ostsin. Järsku sai õlleklaase sedavõrd, et ei
mahtunud enam elamisse ära. Nii loobusin ja hakkasin koguma ainult Eesti omi,“ lausus
ta. Millal täpselt seda enam ei
mäletagi, teab vaid, et Eesti
õlleanumaidki läheneb kogus nüüd 300le. Väljapanekule Kehtna Raamatukogusse tõi
ta neist valiku. „Võtsin enam erilisemaid ja õllesõpradele tähenduslikemaid.
Samuti käsitööõlle omasid, sest tunduvad erilisemad. Neid annab siiani jahtida.
Just seetõttu, et paljud panustavad veel toodangule, klaase teevad need, kel
juba jalad rohkem maas,“ selgitas ta.
Salom teab,
et tihtipeale hakkab käsitööõlletegu pihta koduõues garaažis. Mitmetes neis on
ta ise käinud, sest kui võimalus kaeb ta oma silmaga eestimaise käsitööõlle tegemise
ära. Parimal juhul ostab õlleklaasi ka originaalsest kohast. Nii korraldab ta oma reisisihte Eestis
siiani.
Küsimusele,
milline on tema lemmikõlu, vastas Salom, et tema on A. Le Coq austaja.
„Lihtsalt maitses rohkem, kuid mida rohkem maitsen käsitööõllesid, seda enam
olen neid eelistama hakanud. Ega ma nüüd nii suur õllesõber ka pole, nagu
jutust tunduda võib. Seda enam, et nüüd eelistan asjaolu tõttu, et tuleb aina rohkem
roolis olla, nullõlut. Nende maitsed muide on väga head,“ lisas ta
habemesse muheldes.
Näitust
koolipapa õlleklaasidest saab Kehtna Raamatukogus vaadata detsembrikuu lõpuni.
Pilt ja tekst Silvi
Lukjanov
Tänapäeva Vietnamis populaarne rahvuslik Áo dài on liibuv külglõhikutega kleit,
mida kantakse pikkade pükste peal. Tõlkes tähendab Áo dài pikka särki. Kleidi kujunemislugu on pikk. Algselt kandsid
sellist riietust nii naised kui mehed ja rõivas oli lühem ja avaram. Suurem
muutus toimus 1920. aastatel - mil moodi mõjutas Pariis, oli ju Vietnam Prantsusmaa
koloonia. Kujunes figuuri järgiv stiil. 1950. aastad tõid veelgi liibuvama
silueti. Sellisena on kleit jätkuvalt populaarne, tuues esile naiselikku ilu ja
esindades rahvuslikkust. Kaasajal kantakse Áo
dàid pidulikel puhkudel pulmades, vastuvõttudel, iludusvõistlustel ja
perepidudel. Traditsiooniliselt kannavad seda ka õpetajad ja gümnaasiumiealised
neiud.
Minu tutvus Vietnami kultuuriga sai alguse üheksa aastat tagasi, kui Hongkongi
ülikoolis tutvusin oma abikaasaga, kes on vietnamlane. Viimased kolm aastat
elasin selles huvitavas riigis alaliselt.
Esimesed vaimustavad Áo dài kleidid
sain kingitusena oma ämmalt. Hiljem on see rõivastiil mind inspireerinud varem
õpitud siidimaalitehnikaid kangakujunduses kasutama. Olen omamaalitud
kangastest õmmeldud kleitides osalenud ka Miss Áo dài iludusvõistlustel Ho Chi
Minhis, kus õnnestus ligi viiesaja osaleja hulgas tulla 4. kohale. See andis
tõuke alustada oma moeloomingut. Olen kasutanud erinevaid maalitehnikaid,
näiteks Jaapanist pärit shibori tehnikat,
et luua ainulaadseid mustreid ja meeleolusid siidil.
Sellel näitusel
tutvustan nii käsitsi siidile maalitud kui prinditud kangast Áo dài kleite. Minu moeloomingus põimuvad
Eestis kunsti õppimisel omandatud oskused ja kauge maa kultuur - selline
kooslus toob kodukandi sügisesse värve.
Liisimari Randjärv www.liisisilk.co
+++ 0 +++
KEHTNA KUNSTIDE KOOLI
KUNSTIERIALA ÕPILASTE TÖÖDE NÄITUS
PESUNÄITUS
"KLEIDIALUNE ILU"
Näitusel on väljas valik minu joonistusi, mis on valminud viimase kuue aasta jooksul. Karakterid, keda olen joonistustel kujutanud, ei ole (vähemalt teadlikult) inspireeritud kellestki konkreetsest. Ilma suurema plaanita hakkan lihtsalt jooni tõmbama ja vaatan, kuhu asi välja jõuab.
Tulemuseks on enamasti portreed. Need võivad vaataja jaoks jääda pelgalt imelikeks nägudeks, kuid peidavad endas ka teisi kihte. Jääb iga vaataja otsustada, mis need on, kuid grotesk, melanhoolia, ilu ja inetus on teemad, mis nendes kihtides kindlasti olemas on.
Ühtlasi võib mõningaid nendest portreedest tõlgendada minu alter ego’dena, mis peegeldavad isiklikke meeleseisundeid nende kuue aasta jooksul, mil tööd valmisid. Osad kujutatutest on aga lihtsalt karakterid, kes on sündinud soovist luua midagi uut ja intrigeerivat.
Liis Saare
e-mail: liis.saare@gmail.com
instagram: liis_saare
xXx-xXx
SAADAME SIILID SEENELE
Omalt poolt otsisime lisaks raamatuid, kus juttu siilidest.
~¤):(¤~
"ERIILMELISED TASSID"
KEHTNA RAAMATUKOGUS
SAAB VAADATA ÜHT OSA
ANNE OJASALU
LIGI NELJASAJAST TASSIST KOOSNEVAST KOLLEKTSIOONIST
DIGIKUNSTI NÄITUS "KOLLAAŽ"
KEHTNA KUNSTIDE KOOLI
KUNSTI VABAÕPPE ERIALA
2019 LÕPUTÖÖDE NÄITUS
NÄITUS
"MATKAKUTSE"
KENA KEVADE ON KÄES
KEVADPÜHAD VANADEL POSTKAARTIDEL
~¤~O~¤~
IMELINE KUNSTIMAAILM
MÜNTIDEL
Oma unistuse võib täide viia ka tähelepanuväärse mündikollektsiooniga.
Kollektsiooni münte kaunistavad kuulsaimad maalid, mis asuvad muuseumides üle kogu maailma.
~¤))8((¤~
(5. märts - 31. märts)
~¤):(¤~
(4. märts - 29. märts)
~¤>0<¤~
(18. jaanuar - 7. veebruar)
>oXo<
(14. jaanuar-veebruarikuu)
Näitus
ANTIIKKIRJANDUSE EESTINDAMINE:
ELUKUTSE, MISSIOON, HOBI (2015-2016)
~¤~X~¤~
KOOTUD SOKKIDE NÄITUS
(detsember)
~¤x¤~¤X¤~¤x¤~
(detsember)
~=O=~ ~=X=~ ~=O=~
(oktoober - november)
AASTA ÕPPIJA 2018 Oksana Kurvits ütleb enda kohta nõnda:
Minu
nimi on Oksana. Elan ja töötan Kehtnas. Olen Kehtna Mõisa OÜ kanala juhataja.
Omandasin töö kõrvalt müügikorraldaja eriala. Nüüd jätkan õppimist Lääne – Viru
Rakenduskõrgkoolis ja omandan kaubandusökonoomika eriala.
Vabal
ajal tegelen ehete meisterdamisega. Ehtelaegas on minu tehtud tööde Facebooki
leht. Töötan poolvääriskivide, kristallide, pärlite ja seemnehelmestega.
Kasutan kahte tehnikat: tikkimine ja heegeldamine. Mul ei ole kindlat stiili,
teen seda mis meeldib. Enamus skeemidest olen ise välja mõelnud. Oluline on
tehnika selgeks saada, siis ülejäänud tuleb ise.
~ 0 ~
(oktoober - november)
INGA SULE
KÄSITSI MAALITUD PORTSELAN
~¤:¤~¤0¤~¤:¤~
Raikküla Valla Vabaajakeskuses Lipa koolimajas toimuvad
õdusad maaliõhtud täiskasvanutele. Õhtuid viib läbi Inga Sule.
Inga Sule Stuudio kodulehelt saab lugeda:
Igal osavõtjal on võimalus maalida täiesti oma pilt.
Täpselt selline, nagu talle meeldib.
Mitte mingeid piiranguid ja reegleid ei ole.
Oluline on, et sa tunneksid ennast hästi ja vabalt
ja laseksid oma fantaasial lennata.
>> > I <<<
(suvekuudel)
Aasta 2018 on Euroopa kultuuripärandi aasta. Kogu Euroopas
korraldatakse sel puhul sündmusi, mille eesmärk on suurendada
inimeste teadlikkust kultuuripärandist. Räägitakse palju kultuurist,
selle mitmekesisusest ning säilitamise tähtsusest.
Juunikuu
alguses toimus Raplas maakonna laulu- ja tantsupidu „Üle õue õunapuu“, mis oli
pühendatud Eesti ja Soome Vabariigi 100. juubelile. Suure peo eel panime raamatukogus välja eri paikkondade rahvarõivaid ning laulu- ja tantsupidu
kajastavate vanade postkaartide näituse.
Tiiu Saaristi kogudest pärit postkaartide näitust saab vaadata kuni septembrikuuni.
~o¤o~
(suvekuudel)
~o~X~o~
~)o(~
-)oo(-
~oXo~
Made Balbati kohta saab täpsemalt lugeda SIIT
~o~0~o~
(11. detsember - 11. jaanuar)
Mänguasjade autori Helerin Väroneni kohta saab pikemalt lugeda Raplamaa Sõnumitest (22.02.2017): Käsitöölane: Palju enamat kui lihtsalt järjekordne mänguasi.
~¤~X~¤~
KOOTUD SOKKIDE NÄITUS
(detsember)Täpselt selline, nagu talle meeldib.
Mitte mingeid piiranguid ja reegleid ei ole.
Oluline on, et sa tunneksid ennast hästi ja vabalt
Mänguasjade autori Helerin Väroneni kohta saab pikemalt lugeda Raplamaa Sõnumitest (22.02.2017): Käsitöölane: Palju enamat kui lihtsalt järjekordne mänguasi.
~~~V~~~
Kaunite pitside looja Reesi kohta saab pikemalt lugeda SIIT
~ : ~
KRISTIINA TALI
KUNSTINÄITUS "KÕLA"
KUNSTINÄITUS "KÕLA"
(16. oktoober - 22. november)
Näitusevitriinidel on logodega tassid ja pastapliiatsid, mis on leidnud tee Kristiine Vahtramäe juurde.Ta ise ütleb nõnda: "Tihti kingitakse mulle peale koolitust mõni meene, maiustus või lillekimp. Käesolevale näitusele olen oma kappidest ja sahtlitest välja otsinud ja kõigile uudistamiseks toonud tassid, mis on mulle aastate jooksul kingitud. Lisaks veel mõned näidised erinevatest kingitustest."
Pikemalt saab tasside omaniku kohta lugeda SIIT
~ : ~
EVE VETEMAA NAHKEHISTÖÖ
Eve Vetemaa on sündinud 21. oktoobril 1942. Pärast Tallinna 7. Keskkooli lõpetamist õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistöö erialal. Aastatel 1976-2009 töötas Eve Vetemaa nahkehistöö- ja kunstiõpetajan Tallinna Kunstigümnaasiumis.
1985. aastast on Eve Vetemaa Eesti Kunstnike Liidu liige ning tema tööde näitusi on eksponeeritud ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ning Venemaal.
~ I ~ ~ I ~ ~ I ~
"EESTI AABITSA LUGU"
"Eesti aabitsa lugu / The Story of Estonian ABC Books" (eng), 2005
(21. juuli - 29. september)
Koostaja Krista Kumberg, kujundaja Lennart Mänd.
Näitus “Eesti aabitsa lugu” jutustab ohtrale pildimaterjalile toetudes eestikeelse aabitsa enam kui 400-aastast lugu sündimisest tänapäevani. Vaataja saab tutvuda nii vanimate eestikeelsete aabitsakatketega kui ka näha värskeid
21. sajandi Eesti aabitsaid.
Näitus on inglise keeles ja jääb vaadata kuni 29. septembrini.
~o0o~ ~o0o~ ~o0o~
TUULUTAME LIPPE
~ I ~ ~ I ~ ~ I ~
"Eesti aabitsa lugu / The Story of Estonian ABC Books" (eng), 2005
(21. juuli - 29. september)
TUULUTAME LIPPE
(suvel)
Sellest, kuidas lippude kogumine alguse sai, saab lugeda SIIT.
~ : ~ X ~ : ~
RÄNDNÄITUS "LOETUD HETKED"
(22. maist – 22. juunini)
Trükimuuseumi raamatutoa Fahrenheit 451 ja suurima eraraamatukogude kommuuni Bookworld korraldatud lugemisele pühendatud fotokonkursile sügistalvel 2016 olid oodatud fotod lugemiselt tabatud inimestest mistahes olukordades, kus iganes paikades, võimalikes ja võimatutes hetkedes. Konkursi ja rändnäituse eesmärk on väärtustada lugemiskultuuri, raamatuid, inimese isiklikku kohtumist raamatuga.
Rändnäitus on jõudnud Kehtna raamatukokku. Tulge vaatama ning andke hääl oma lemmikfotole!
Fotokonkursi "Loetud hetked" kohta saab rohkem lugeda SIIT
Kõik konkursile esitatud fotod on nähtavad SIIN.
~//~ ~//~ ~//~
LASTEJOONISTUSTE NÄITUS
"MINU LEMMIKTEGELANE AINO PERVIKU LOOMINGUS"
22. aprillil täitus Aino Pervikul 85. aastat. Tahtsime seda suurt sünnipäeva kuidagi tähistada. Nii kutsusimegi lapsi üles (taas)lugema armastatud lastekirjaniku raamatuid ning loetu põhjal pilte joonistama. Vabalt valitud tehnikas valminud töid laekus raamatukokku päris palju. Tublid olid nii lasteaialapsed kui ka põhikooli õpilased. Laste seas on populaarsed Paula sarja raamatud, aga peale Paula joonistati palju veel Kunksmoori, Arabellat, kollast autopõrnikat, Sinivanti ja teisi Perviku tegelasi. Nüüd on laste tehtud pildid raamatukogus vaatamaiseks välja pandud. Väikesed kunstnikud saavad omaenda töö üles otsida ning teiste tehtud pilte uudistada. Raamatukogu tänab siinkohal kõiki lapsi, kes joonistasid ning kasvatajaid-õpetajaid, kes meie üleskutsega kaasa tulid ning lapsi joonistama õhutasid!
~ 0 ~ : ~ 0 ~
TEEMANÄITUS "LUIGED"
Ene Kanguri kollektsioon
(maikuus)
Koos maikuuga saabus Kehtnasse suur parv luikesid - nii palju korraga pole neid imelisi linde siinmail ilmselt nähtudki. Tulge raamatukokku ja veenduge ise!
-_- = -_- = -_-
Rändnäitus KIVIKÜLA MAALIDES
(17. aprillist – 8. maini)
Eesti Kunstikoolide Liidu poolt korraldatud kunstiõpetajate maalilaager toimus möödunud suvel Läänemaal, Kivikülas, Topu rannas. Akvarell- ja akrüültehnikas valminud tööd rändavad mööda Eestit peatudes osalejate kodukohtades. Kehtnas on näitus jagatud pooleks, osad tööd on eksponeeritud Kehtna Kunstide Koolis, osad Kehtna raamatukogus. Tulge vaatama!Rändnäituse kohta võib pikemalt lugeda SIIT
o0o o0o o0o
AILE VAHERI MAALINÄITUS
(märtsis–aprillis)
=0= =0= =0=
ÕMBLUSSAHTEL
Näitus Anne Ummalase kogudest
(märts – 17. aprill)
Enda kohta ütleb Anne nõnda: "Olen oma elus sattunud kogumise kire ohvriks. Oskamata selle üle väga kurb olla, kogun ma kõike võimalikku, mis on olnud naise elus oluline. Eriti huvitavad mind aluspesu, tikitud esemed, kindad, rahvarõivad, käsitööesemed ja töövahendid." Ta lisab: "Kui teil võtab mõni vana asi kodus ruumi ning kogub tolmu või tahate midagi oma vanaema vanast majast välja visata, siis andke enne mulle teada - äkki just teie vanast kolast leian ma oma muuseumile väärilise täienduse. Mis ühele muld, see teisele kuld."
Anna telefoninumbri saab raamatukogust.
~I:II:III:II:I~
EESTI TUNTUD INIMESED
Mälestusmedalite kollektsioon erakogust
(märtsis–aprillis)
*** *** ***
LEIUTAJAD 2016
Eesti Teadusagentuuri rändnäitus
(märtsis)
Eesti Teadusagentuuri korraldatavale, juba üheksandat aastat toimunud õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitati 902 ideed kokku 932 noorelt leiutajalt
Õpilasleiutajate riikliku konkursi kohta saab pikemalt lugeda SIIT
)O(:)O(:)O(
JA VANAST SAAB UUS
(veebruaris)
~ : ~X~ : ~
KEHTNA KUNSTIDE KOOL 25
KUNSTINÄITUS
(detsembris–jaanuaris)
~ 0 ~ : ~ 0 ~
KEERUTAME PABERIT
(detsembris)
Paberfiligree tehnikas valmistatud imeliste tööde autor on
Vilja Verrev
Rändnäitus on jõudnud Kehtna raamatukokku. Tulge vaatama ning andke hääl oma lemmikfotole!
Fotokonkursi "Loetud hetked" kohta saab rohkem lugeda SIIT
Kõik konkursile esitatud fotod on nähtavad SIIN.
~//~ ~//~ ~//~
~ 0 ~ : ~ 0 ~
Koos maikuuga saabus Kehtnasse suur parv luikesid - nii palju korraga pole neid imelisi linde siinmail ilmselt nähtudki. Tulge raamatukokku ja veenduge ise!
=0= =0= =0=
Näitus Anne Ummalase kogudest
(märts – 17. aprill)
~I:II:III:II:I~
Eesti Teadusagentuuri rändnäitus
Quilling ehk paberfiligree on kunst, milles kasutatakse paberi ribasid, mis keeratakse, vormitakse ja liimitakse kokku, et teha dekoratiivset kunsti.
Quillingu stiilis saab valmistada ehteid, kaarte, 3D kujukesi jne.
~ X ~ ~ X ~ ~ X ~
JELENA KALJUMÄE
KÄSITÖÖ NÄITUSMÜÜK
(kuni 9. detsembrini)
Küünlad, seebid, seebialused, kehakoorijad, märkmikud, šokolaadiümbrised
~ )( ~
RAHVUSLIKUD KOTID
(novembris)
Kottide autor Hiie Org on
rahvuslikku käsitööd õppinud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.
Rahvapäraste kottide valmistamisel on ta enda sõnul kasutanud villaseid,
linaseid, puuvillaseid kangaid, lõngu ja niite. Meelepärasemad käsitöötehnikad
on Hiie jaoks heegeldamine, tikkimine, õmblemine, silmus- ja kangakudumine ning
paelte punumine.
~ : ~ ) O ( ~ : ~
(oktoobris-novembris)
=:= 0 =:=
KARINI KÄSITÖÖ
(oktoobris)
Karin Markuse valmistatud kinkekaardid, kinkekarbid, ehted, mänguasjad.
:~ )( ~:
~ 0 ~ : ~ 0 ~
~ )( ~ ~ )( ~ ~ )( ~
PORTSELANMAALI NÄITUS
(21. juuni–august))
Taimi Ummalas
~0~0~ : ~0~0~ : ~0~0~
ELU DIMENSIOONID
(mai)
ANU KÄSK
ÕLI JA PASTELLMAALID
]:[ ~ ]:[ ~ ]:[
KIRJU KIRIKARI
(aprill–mai)
Kiriloomad ja kirikäpiknukud on kudunud Rapla lasteaia "Naksitrallid" õpetaja Tiina Toom.
~:I:~ ~:I:~ ~:I:~
ELAMUSTEROHKE MÕISAPÄEVA MEENUTUSI
(aprill-mai)
Fotomeenutusi Kehtna mõisapäevast, mis toimus 8. augustil 2015
¤-¤<0>¤-¤ ¤-¤<0>¤-¤ ¤-¤<0>¤-¤
)(- -)(- -)(-
KEHTNA KUNSTIDE KOOLI 2015. AASTA KUNSTIHUVIALA ÕPILASTE LÕPUTÖÖD
(Juhendaja Saima Randjärv)
~8~ ~8~ ~8~
HETKED LOOMADEGA
(detsember – 10.märts)
Näitus Arvo Ermose loodusfotodest.
-))-((- -))-((- -))-((-
ANTS PEDAJA KÄSITÖÖNÄITUS
~ )~( : )~( : )~( ~
VANA NUKU UUS ELU
Võtke aega ja tulge kaema!
MUINASJUTUD INSPIREERIVAD
-¤-¤- -¤-¤- -¤-¤-
~ : ~ ~ : ~ ~ : ~
KAPAD JA VÖÖD
TERE, KOOL!
(19. august - september)
Väljapanek aabitsatest
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar