Üleriigilised raamatukogupäevad

KOHTUME RAAMATUKOGUS

20.–30. oktoobrini 2017

19. – 26. oktoobrini toimub traditsiooniline täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mida koordineerib ETKA Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. TÕNi raames toimub erinevates Eestimaa paigus arvukalt täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid tegevusi. Tähistatakse elukestvas õppes osalemist ja tunnustatakse inimeste ja organisatsioonide õppimisalaseid saavutusi.
Käesoleva aasta TÕNi üleskutse „Õppimine seob põlvkondi“ annab meile kõigile võimaluse jagada üksteisega oma kogemusi, õppida igapäevaeluks uusi oskusi ning tunda rõõmu koosolemisest- ja tegemisest.
2017. aasta on oskuste aasta, mis väärtustab (kutse)oskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Selle aasta sõnum on, et praktilised oskused on väärtuslikud ja ei jäta elus hätta, tähelepanu pööratakse oskuste omandamise ja täiendamise võimalustele.
Rohkem infot SIIN

Allikas:http://www.andras.ee/et/ton-2017

Kunst raamatukokku raplamaal VIDEO!

Euroopa Muinsuskaitsepäevad 2017

7.-10. septembril toimuvate Euroopa muinsuskaitsepäevade teema on pärand ja maastik. Muinsuskaitseamet kutsub kõiki huvilisi tutvuma Eesti maastikke kujundanud mõisaparkide, militaar- ja arheoloogiapärandiga: nelja päeva jooksul on külastajatele tasuta avatud kümned paigad ja viiakse läbi pärandit tutvustavaid ekskursioone. Vaata täpsemalt sündmuste kavast.
Rohkem infot SIIN

Toredat kooliaasta algust!

KUNST RAAMATUKOKKU RAPLAMAAL

Raplamaa raamatukogud kutsuvad 14-26aastaseid noori osalema EV100 projektis „Kunst raamatukokku Raplamaal“.

Kunstihuviline noor!

Kui Sa tegeled kunstiga, oled loominguline ja Sul on soov ning tahe oma teoseid teistega jagada, siis on see võimalus just Sinu jaoks. Kunsti all mõtleme loomingulist ja esteetilist tegevust, mille tulemit on võimalik eksponeerida. Sa ei pea olema käinud kunstiringis, oluline on omada kindlat soovi enda loomingut näidata. Sobivad kõik kunstivormid: joonistus, maal, puutöö, keraamika, sepised, skulptuur jms. Kui Sind huvitab digitaalkunst, siis on teretulnud filmid, fotod, videod jms. Aga miks ka mitte häppening? Oodatud on nii isiku- kui ühisnäitused. Ühtlasi teed Sa oma näituse näol kingituse Eestile.

Omalt poolt pakume raamatukogude ruumides erinevaid näitusepindu, abistame näituse ülespanemisel ning avaürituse korraldamisel, reklaamimisel.

Võta hiljemalt 15. oktoobriks 2017 ühendust oma kodukoha raamatukoguga või ühega alljärgnevatest raamatukogudest, kus Sa sooviksid oma loomingut näidata.

Rapla Keskraamatukogu: Katrin Grichin katrin.grichin@raplakrk.ee, tel 5340 8308

Kohila Raamatukogu: Tiiu Talu tiiu.talu@kohila.edu.ee, tel: 48 33 801

Kehtna Raamatukogu: Maie Kalmiste kehtna.raamatukogu@kehtna.ee, 4875336

Märjamaa Valla Raamatukogu: Urve Nurmik marjamaa.raamatukogu@marjamaa.ee, tel 482 1181

OODATES JAANI

alles on juuni

suu ulatub kuuni

vihm ulatub maani

ootame jaani

alles on juuni

ninal on pruuni

rannal on paljast

aasal on haljast

                         /Sulev Oll/

ALGAS SUVELUGEMINE!

Juunikuuga algas taas suvelugemine. Programm "Suveraamat 2017" on mõeldud 1.-9 klassi lastele, aga ootame osa võtma ka lugemise selgeks saanud koolieelikuid. Iga programmis osaleja saab endale küsida raamatukogust lugemispassi, kuhu tuleb terve suve jooksul koguda usinasti loetud raamatute eest templeid.

Suvelugemise programmis osalemise reeglid:

1.     Vali endale meelepäraseid  raamatuid soovitatud raamatute nimekirjast, need on kolme vanuserühma jaoks:    1.-3. klass  4.-6. klass  7.-9. klass

2.    Loetud raamatu(te) kohta:
a) täida raamatukogus küsitlusleht või
b) joonista raamatu põhjal pilt (A4)   - siis saad oma raamatukogupassi templi.

3.     Korraga saad laenutada kuni 2 raamatut kaheks nädalaks.

4.     Parimad on need, kes loevad kõige rohkem raamatuid ning koguvad suve lõpuks oma lugemispassi kõige rohkem templeid.

5.     Suveprogramm „Suveraamat 2017“ kestab suvekuudel (juuni, juuli, august).

6.     Raamatukogus saad hääletada oma lemmikraamatu poolt.

  PIDU PARIMATELE SÜGISEL!  ÜLLATUSED!   AUHINNAD !

Küsitluslehel tuleb vastata küsimustele loetud raamatu kohta ning märkida ära oma nimi, kool ja klass. Ära vasta küsimustele jah/ei vormis ega kirjuta lihtsalt –

oli tore, oli lõbus, oli huvitav. Põhjenda alati oma arvamust ja kirjuta rohkem oma mõtetest. Sügisesel tulemuste loendamisel arvestame me päris kindlasti küsitluslehtede sisukust.

                        ELAMUSTEROHKET SUVELUGEMIST!

ÕIGE AEG ON ÕPPIDA!

KUI SA SOOVID:

ÕPPIDA 

või

JÄRELE ÕPPIDA 

või

EDASI ÕPPIDA 

või 

JUURDE ÕPPIDA 

või 

ÄRA ÕPPIDA 

või 

ÜMBER ÕPPIDA 

või 

KÄTTE ÕPPIDA...

SIIS TEA, ET ÕPPIMISEKS ON AEG ALATI ÕIGE!

ABI JA IDEID SAAB SIIT:

ANDRAS
RAJALEIDJA
RAPLA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
TÖÖTUKASSA RAPLAMAA OSAKOND
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS
VANA-VIGALA TEHNIKA- JA TEENINDUSKOOL
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
KOOLITUSPORTAAL TARK.EE

mõeldes emadest ja emadele...

käes on mai!

23. aprillil tähistatakse ülemaailmset raamatu ja roosi päeva

Aadu Hint on öelnud nõnda: 

"Ilma raamatuta on tänapäeva inimesel võimatu sügavamalt mõista elu, mõista iseennast, teist inimest, ühiskonda. Raamat on tee inimese juurde." 

Raamatu ja roosi päeva traditsiooni järgitakse Eestis alates 1998. aastast. 23. aprilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus.

kasutatud allikad: http://www.saartehaal.ee/2010/01/11/aadu-hint-100-kokkupuuteid-kirjanikuga/

http://kultuur.postimees.ee/3164365/prima-vista-tahistab-raamatu-ja-roosi-paeva?_ga=1.40444902.578869565.1492509643

Kätte on jõudnud aprillikuu ehk naljakuu

allikas: meeldib.postimees.ee

Eks iga elualaga käi kaasas omad naljad. Nalja saab ka raamatukogus. 
Naljakuu puhul toome siinkohal ära lõigu, mis pärineb raamatust 
"See juhtus raamatukogus : tõestisündinud lugusid" (ilmunud 2004). Raamatu koostajad on sissejuhatavas osas öeldud nõnda: 
Armsad lugejad! Väike kogumik, mida Te praegu käes hoiate, on sündinud
tänu paljudele tähelepanelikele ja arenenud huumorimeelega
raamatukoguhoidjatele, kes on meelde jätnud ja üles
kirjutanud raamatukogudes ette tulnud lustlikke lugusid,
kentsakaid küsimusi ja pööraseid soove.

Raamatut ennast saab alla laadida ja lugeda SIIT

VASTUSEID LUGEJAANKEEDILE:

Miks külastate raamatukogu?

• Kaifin trükivärvi aurusid

• Hea soe koht

• Saab eitedele serva teha

Kas olete saanud kätte teid huvitava kirjanduse?

• Ükskord oleks peaaegu saanud

• Teine kord jäin hoopis ilma

• Tavaliselt ei saa, sest pole küsinud, sest pole huviasi

Kas olete saanud oma küsimusele ammendavad vastused?

• Ei saanud, sest keegi ei teadnud

Kuidas soovite valida kirjandust?

• Viiel erineval moel

• Puhtamal, kuivemal ja muretumal viisil

Kas vajate raamatukogus orienteerumiseks silte ja viitasid?

• Jah. Veel vajan kompassi, kaarti ja kontrollpunktides

Talongiaugustajat

Millistel raamatuüritustel soovite osaleda?

• Raamatukoguhoidjate sünnipäevade tähistamisel

Mida peate raamatukoguhoidja isiku juures tähtsaks?

• Et oleks kõigega nõus

• Hea stardikiirendus

• Siredad sääred, muu pole tähtis

Kas olete rahul lugejaile loodud tingimustega?

• Üldiselt hästi, eriti lugemissaalis, kus tekib mõnus küünarnukitunne

• Laenutusosakonnas võiks olla veelgi rohkem pimedaid

Nurgataguseid

Millised peaksid olema töötingimused uues raamatukogus?

• Rohkem lamamiskohti avafondis

• Juurdelõikaja lugemissaalis, kes abistaks piltide väljalõikamisel

Kus peaks teie arvates asuma raamatukogu?

• Hea oleks, kui mõnes majas

Järjekordne e-etteütlus!

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 10.30 toimub Vikerraadios juba kümnendat korda 
e-etteütluse võistlus. 
Etteütlus kõlab raadioeetris 14. märtsil kell 10.30 ja kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse, mille leiab Vikerraadio kodulehelt sama päeva hommikul. 
Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad on võitjad. Arvesse lähevad kõik enne kella 11 saabunud etteütlused. Saate alguses, kell 10.05 antakse kirjutajatele veel viimaseid juhiseid.

Võitjad kuulutatakse välja "Uudis+" saates algusega kell 12.15.

E-etteütluse võitjad selguvad viies kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed ning välismaal elavad-õppivad eestlased.

Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid lisaks üldvõitjale premeeritakse eraldi kategooriate võitjaid ja kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Tänavu antakse uuendusena eriauhind parimale nutiseadmega kirjutajale.

E-etteütlust korraldavad Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Eesti Keele Instituut. Auhinnad on välja pannud Haridus- ja Teadusministeerium ja "Rahva Raamat".

Loe lisaks ERR kodulehelt ja osale Sinagi!

VÕITJAD SELGUNUD!

14. märts on emakeelepäev

PALJU ÕNNE, EESTIMAA!

2016. aasta Eesti rahva lemmikraamatud

Eesti Kirjastuste Liidu ja Apollo raamatupoe rahvahääletuse võitis Vladislav Koržets, kelle raamatud pälvisid võidu nii 2016. aasta parima käsiraamatu kui ka luuleraamatu kategoorias. 
Juba 11. korda toimuva rahvaküsitluse tulemused on siin:

Eesti autorite ilukirjandus

1.   Indrek Hargla «Raudrästiku aeg. Muinas-Eesti kriminaalromaan» (Raudhammas), 634 häält Arvustus

2.   Ira Lember «Hea kasvatusega mees» (Canopus), 492

3.   Tõnu Õnnepalu «Klaasveranda» (Varrak), 428 Arvustus

4.   Katrin Pauts «Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik» (Varrak), 396 Arvustus

5.   HAPKOMAH «Kuidas minust sai HAPKOMAH» (ZA/UM), 308 Arvustus

Eesti autorite lasteraamatud

1.   Ilmar Tomusk «Algaja ajaränduri seiklused» (Tammerraamat), 522 Arvustus

2.   Aino Pervik «Hädaoru kuningas» (Tänapäev), 507 Arvustus

3.   Ülle Rästa, Loora Rästa, Sandra Vesman, Stig Rästa «Tõeline muinasjutt. Viisi-,värsi- ja värviraamat + CD» (Rasta Meedia OÜ), 382

4.   Aino Pervik «Sinivant kuulab unejuttu» (Tammerraamat), 352

5.   Mika Keränen «Jõmmu» (Keropää), 323 Intervjuu autoriga

Eestlase lugu

1.   Mihkel Raud «Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda» (FD Distribution), 599

2.   Mihkel Raud «Hendrik Sal-Saller. Intervjuu iseendaga» (Popcorn Production OÜ), 517

3.   Ave Alavainu «Ave Alavainu 50:50 elueklektika» (Ajakirjade Kirjastus), 442

4.   Marju Lauristin, Ene Hion, Margot Visnap «Marjustini sajand. Kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast» (Hea Lugu), 408 Arvustus

5.   Hannes Võrno «Missioon. Ühe missiooni päevikud» (Maagiline Ruum), 326

               Eesti autorite luule

1.   Vladislav Koržets «Laulud või nii» (Sõnavald), 615

2.   Siiri Sisask «Mismoodi ma seda maailma armastan» (Pilgrim), 551

3.   Rein Veidemann «Sada hetke Eesti luules» (Eesti Keele Sihtasutus), 469

4.   Indrek Hirv «Kuradisild» (Ilmamaa), 363

5.   Indrek Hirv «Südasügis» (Ilmamaa), 349 Tutvustus

Eesti autori aimeraamat

1.   Aleksei Turovski, Marcus Turovski «Teekond urust templisse ehk Märk on vaataja silmades» (Tänapäev), 522

2.   Mati Raal «Mõisate kadunud hiilgus. Eestimaa mõisainterjööride lugu» (Tsunftijänes OÜ), 445

3.   Karl Kello «Templirüütlid Saaremaal» (Argo), 378

4.   Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop «Eesti kohanimeraamat» (Eesti Keele Sihtasutus), 363 Intervjuu

5.   Rein Muuluka «Abandonia. Eestimaa mahajäetud paigad» (Tänapäev), 303 Intervjuu autoriga

Eesti autori käsiraamat

1.   Vladislav & Kaarel Koržets «Koržetsi suur kalaraamat» (Sõnavald), 729

2.   Rene Bürkland «Tark tee terviseni» (Pilgrim), 698

3.   Sandra Vungi «Taimsed õhtusöögid. Toekad kõhutäied igaks päevaks» (Varrak), 481

4.   Eliq Maranik «101 smuutit. Värskust ja vitamiine» (Koolibri), 346

5.   Merle Liivak, Hele-Mai Alamaa «Lase mind kööki! Kahvliahvi retseptiraamat lastele» (Pilgrim), 330

allikas: http://kultuur.postimees.ee/4017057/vaata-mis-raamatuid-eestlased-tegelikult-armastavad

Algas armastusluule konkurss

joonistus: Maris Suur

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja armastusluule konkursi, mis on pühendatud tänavusele aasta linnule turteltuvile. „Turteltuvid on armastuse ja truuduse sümboliks, millele leiab vihjeid nii vanaaja mütoloogiast kui ka piiblist. 

Konkursile on oodatud luuletused, mis räägivad armastusest või turteltuvidest kui puhta ja omakasupüüdmatu armastuse sümbolitest. 
Luuletused peavad olema eesti keeles, pikkusega kuni 40 rida. Iga autor võib konkursile esitada kaks enda loodud ja varem avaldamata luuletust. Tööd tuleb saata hiljemalt 15. septembriks e-postile thea.perm@gmail.com. Lisada tuleb autori nimi, vanus, e-post ja telefoninumber.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2017. aasta linnuks turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Rohkem infot SIIN

Turteltuvidest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/turteltuvi.

allikas: http://www.eoy.ee/node/1007 

Selgunud on kauneimad Eesti lasteraamatud

^{9. veebruaril 2017 kuulutati Rahvusraamatukogus välja möödunud aasta 5 kauneimat Eesti lasteraamatut.}

Kauneimateks raamatuteks hinnati: Jonas Tauli “Öömõtted”, Juhani Püttsepa “Vanaema, kes muutus kutsikaks” (illustreerinud Katrin Ehrlich), Piret Raua “Trööömmmpffff ehk Eli hääl”, Anti Saare “Juturaamat” (illustreerinud Jüri Mildeberg) ning Leelo Tungla “Lumemees Ludvigi õnn” (illustreerinud Regina Lukk-Toompere), mis pälvis ka lastekirjanduse keskuse eriauhinna.

Lisaks pälvis Eno Raua “Kilplased” (illustreerinud Priit Pärn) žürii eripreemia illustratsioonide eest ning Indrek Koffi raamat „Ilusti” (illustreerinud Ulla Saar) Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia illustratsioonide eest.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi eesmärk on väärtustada illustreeritud lasteraamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. Raamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades primaarseks illustratsioonide taset. Tegemist on praktiliselt ainsa konkursiga, kus selle kunstivaldkonna viljelejad saavad mõõtu võtta. Konkurss toimub samaaegselt „25 kauneima Eesti raamatu” valimisega. Konkursi kohta saab rohkem lugeda SIIT

Konkurssi korraldavad: Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvusraamatukogu.Rohkem infot SIIT

allikas: http://www.elk.ee/?p=23886