Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi.
Eesti
keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal
vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine
kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti
Vabariigi esimeses põhiseaduses.
Eesti
keele aasta tegevused ja sündmused toimuvad terve aasta, igas kuus on mõni
keskne sündmus. Jaanuar on kirjanduse kuu, veebruar keeletoimetamise ja selge
keele kuu, märts emakeelekuu, aprill eesti keeleteaduse kuu, mai terminoloogia
ja oskuskeele kuu ning juuni keele staatuse ja maine kuu. Juuli on laulupeokuu,
august rahvuskaaslaste kuu, september keeleõppe ja tõlkijate kuu, oktoober
lugemise ja mängukuu, november eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu ning
detsember eestikeelse hariduse kuu.
Mitmed ettevõtmised kestavad terve aasta
vältel. Emakeele Selts koostöös kohalike omavalitsustega korraldab Eesti
maakondades kümme keelepäeva, kus tutvustatakse eesti keele riigikeeleks
kujunemist ja riigikeele rolli kõigile huvilistele. Raadio 4 vahendusel
toimuvad eesti keele kursused mitte-eestlastele, kokku 50 saadet, mida saab ka
järelkuulata. Eesti Keele Instituut valmistab ja ETV näitab uusi keelekildusid, mis
tutvustavad keeletööstust ja erialasid. Rahvusringhääling käivitab intervjuude
sarja tuntud inimestega, kus nad räägivad oma suhetest eesti keelega ja eesti
keele olulisusest. Lisaks korraldab Rahvusringhääling kampaania, millega
teadvustatakse kaunist emakeelt kõige ilusama sõna otsimisega. Saatejuhid ja
ajakirjanikud kutsuvad kogu Eesti rahvast üles jagama nende jaoks kõige
ilusamaid sõnu, ettevõtmine kulmineerub rahvahääletusega. EV 100 ürituste sarja
jätkab „Hakkame sõnu sättima“, mis on terminitööd tutvustav, terminiloomesse
kaasav ja eestikeelsete terminite olemasolu tähtsustav tegevuste sari.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar