JURI KORINETS

SÕPRUS

AASTAID VÕIS MUL OLLA VIIS –

LASTEAIAS KÄISIN SIIS –

KUI MUL, ISEGI EI TEA,

KUIDAS TEKKIS SÕBER HEA:

IGAL AJAL ABIVALMIS

MOOSIPURKI JAGAMA,

ENT KUI ÕPPISIME SALMI! –

SÕBER PISTIS PLAGAMA.

KERKIS KASTIS LIIVAST LINN –

TEMAL KÄSI OI! JA AI!

VIIMAST MAJA MÄTSISIN –

SÕBER JÄLLE TERVEKS SAI!

OLIN TOOKORD VÄIKE VEEL

EGA MÕISTNUD SIIS MU MEEL

SÕPRUST LÄBI AJA,

JA MIS SELLEKS VAJA…

SÕBER OLEMAST SA LAKKAD,

SIIS KUI SÕPRA PETMA HAKKAD,

KUI ON RUUMI OMAKASUL,

KELLEGAGI JAGADA SUL

POLE MURESÕÕMU,

METSA, RANNARÕÕMU,

JÄÄTIST EGA PRÄÄNIKUID,

LUULETUSI, RAAMATUID!

Luuletus on võetud 1979 aasta lasteajakirjast "Täheke" ( https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:188008 ). Luuletuse on tõlkinud Venda Sõelsepp.
Kes tahab ka originaali lugeda, saab seda teha SIIN (see on leitud internetist).